kakulepost: virtuaalmaailmad – IMVU
“Tutvu mõne vabalt valitud virtuaalmaailmaga (Second Life sobib, aga soovi korral võib ka mõni muu olla) ja kirjelda ajaveebis oma kogemusi.”
Kolasin mööda internetiavarusi ja silma sattus IMVU virtuaalmaailmaga bänner oma noorte tegelaste ning meelate lubadustega. Meenus ühtlasi, et pidin ju justap virtuaalmaailma teemal selle nädala blogiposti kirjutama ning asusin viivitamata tegutsema.
Bänneril klõpsamine viis Imvu.com kodulehel uue kasutaja registreerimise juurde. Esimese asjana tuli valida endale tegelaskuju – avatar. Valik oli väga kesine – said olla teismeline boybändi liige kas siis blondide või tumeda juukseline. Virtuaalmaailma eesmärk sai selgeks juba enne konto avamist – kujutle end igavesti ilusaks, nooreks ja seksikaks. Seejärel pidi täitma tüüpilise vormi: kasutajanimi, parool, email, sünnikuupäev jne. Täitsin ära ja vajutasin kinnita. Minu suureks üllatuseks teatati, et selle emailiga on juba kasutaja olemas.
Algus võttis nõutuks, siis aga kasutasin parooli meeldetuletust ja tõesti olingi kunagi aastaid tagasi endale IMVU konto loonud. Siiani ei suuda meenutada ühtegi hetke antud virtuaalmaailmas, aga eks 2004 aastast, millal IMVU loodi, on palju vett merre voolanud.
Logisin siis uue parooliga sisse ja esimese asjana kuvatakse minu õige ees ja perekonnanimi, sünnikuupäev ning elukoht profiilina teistele kasutajatele nähtavalt. Juba aastaid täidan internetivorme fiktiivsete andmetega, millal ja miks küll sellesse virtuaalmaailma enda õiged andmed kirjutasin jääb müsteeriumiks.
Esimese asjana tahtsin kiirestu isiklikud andmed ära vahetada, kui oh üllatust – nime vahetuseks pead ostma 19.50$ maksva pro kasutaja litsensi! 
Nii palju mu privaatsus ka ei maksa… (aga palju siis?)
Asusin IMVU.com veebilehega tutvuma. Esimese 5 minutiga ei saanud konseptsioonist üldse aru. Võimalus oli enda blogi pidada, fotosid esitleda ja liikmetest sõprade nimekirja hallata. Kuhu see 3d maailm jäi mida nii tugevalt reklaamiti? Mingil põhjusel olin enda huvideks märkinud “Cancer” ja “Estonia”… Tekib küsimus kas olen ehk mingil hetkel kahestunud isiksus? Või kuutõbisena jalutan IMVU virtuaalmaailmas?
Viimaks leidsin allalaadimise lehe, kust sai sikutada 3d chat programmi. Viimane aga töötas ainult windows operatsioonisüsteemiga 
Apple Mac’i sõbrana klõpsasin Windowsi simulaatori Parallelsi tööle – mitte ei pääse Microsofti haardest.
Edasi läks juba kiiremini. Ostsin enda tegelaskujule riided, kodu ning lemmiklooma. Seejärel asusin virtuaalmaailmaga tutvuma. Järgnevad slaidid räägivad minu virtuaalsest elust.
Saage tuttavaks, see on minu lemmikloom Kräunts. Temaga pean mängima iga paari tunni tagant, et ta ikka ja alati rõõmus oleks.
See on mu kodu. Nagu näha pole viga. Kogu mängu alguses kaasa pandud 1500 virtuaalset raha kulus endale virtuaalsete ägedate riiete ostmiseks. Kuidas täpselt raha juurde saab veel ei tea… Üks võimalus on läbi Facebook sotsiaalvõrgustiku oma sõprade kontaktide IMVU’le müümisega aga see pole kohane.
Koju saad endale külalisi ehk teisi kasutajaid kutsida. Põnevam on aga avalikes jututubades osalemine. Jututoad ehk asukohad on kõikvõimalikud eluruumid, baarid, diskoteegid, koopad jne. Nimekiri on pikk, valisin esimese, mis nägi välja umbes selline:
See ruum aga polnud kõige parem. Korraga oli ekraanil liiga palju tegelasi, juttu ei jõudnud lugeda ning pealegi koormasid ruumi keerukad 3d mudeli mu arvuti üle. Juttu ajada polnud praktiliselt võimalik.
Teiseks valisin vähem asustatud “Love beach” nimelise juturuumi. See osutus palju huvitavamaks kohaks – said mööda tühja randa ringi kolada, surfata, ujuda, tantsida vaipadel ja vaatetornis ning muidugi ka niisama liival päevitada. Peale 15 minutist avastamist tekkis tõesti meeldiv ranna ja puhkuse tunne.
Seejärel proovisin teiste kasutajatega vestlusse asuda. Minu üllatuseks oli enamus liikmeid (või liikmete tegelasi) naissoost. Ilma pikemalt kaalumata (boybändi geelipoiss nagu olin) valisin meelituste ja flirdi taktika. Ja see tõi tähelepane lihtsamalt kui oleks arvanud. Toon näiteks järgmise dialoogi.
Kõik õnnestus liiga kergesti, vahepeal tõsiselt kahtlesin, kas ikka tegemist pole mitte arvuti juhitud programmeeritud tegelaste – botidega. Ilmselt siiski polnud, või vähemalt minu Turingi testi kõik tegelased kellega vestlesin läbisid hästi.
IMVU reklaamiks lisan veidi hiljem ekraanitõmmise… Tuleb tunnistada, et IMVU virtuaalmaailm täidab enda bänner-reklaamides esitatud lubadusi.
