kakulepost: wiki retsensioon
Retsenseerin wiki grupitööd “Kaugtöö ja võrgusuhtlus“.
Grupitöö avalehel selgitatakse mida mõistetakse antud kirjatöös kaugtöö nime all ning milleks seda tänapäeva maailmas järjest rohkem vaja on. Järgneb lõik kuidas juhtida ja hallata töötajat või meeskonda, kes ei asu füüsiliselt samas ruumis ega ka ajatsoonis. Juba sissejuhatuse käigus jagavad eemalt töötamise kaheks eri liigiks: hajustöö (meeskonnad eri riikides) ning kaugtöö (iga üksik töötaja asub eraldi)
Wiki töö peamine sisu on jaotatud erinevateks alamlehtedeks, vaatlen iga osa eraldi:
Kaugtöö ülevaade – Alguses jagatakse kaugtöö tegemine eri tüüpideks (kodus töötamine, kohvikus, kliendi juures jne). Seejärel räägitakse üle millised on tüüpilised kasutegurid (transpordist sõltumise vähenemine, aja sääst jne). Mulle tuli üllatusena kasulikkuse viimane punkt: kodu-töö tasakaal paraneb. Arvaksin pigem vastupidist effekti – puudub ju füüsiline piir koduse ja töökoha keskkonna vahel.
Edasi räägitakse kaugtöö tehnilistest vahenditest, nagu interneti vajadus ning mis suhtlustarkvara kasutada. Ülevaate osa lõppeb ohtude kirjeldamisega, nagu üldine töökoormuse ja stressi suurenemine ning eraldatus. Peatükk tundus sissejuhatuse jätkuna ning võinuks viimasega ühe peatüki alla käia.
Ajalugu – Alustab kirjeldusega, kuidas vanasti kaugtööd tehti kirja teel. Seejärel kuidas infotehnoloogia areng on tõstnud kaugtöö võimalusi. Näitena toodi Eesti Vabariigi XTee projekt, mis võimaldab eri maakondades ametnikel koostööd teha. Ajalugu lõppeb teemast väljas lõiguga, et kuidas internetiühendust pakkuvad ettevõtted annavad muutmatu IP aadressi, mida saab kasutada kaugtöö andmete turvamiseks… Kuidas see kaugtöö ajalooga on seotud pole eraldi välja toodud.
Võrgusuhtlus – Räägib meetoditest ja meediumitest mida kaugtööl suhtluseks kasutada. Sünkroonsed nagu MSN, skype, telefon või asünkroonsed nagu email, sms, post. Järgneb õpetus, mis meediumit millal valida. Näiteks kas teade on paljudele inimestele või pigem ühele ning kui kiire on teate kättesaamisega.
Inimeste kaughaldamine – põhjalik osa mis jaguneb alamosadeks. Algab sissejuhatusega, kuidas järjest enam muutub kaugtöö tavalise tööprotsessi osaks ja otsene kontrolli puudumine võib halvasti organiseerituna viia töö efektiivsust palju alla. Seejärel positiivsed küljed töötajale nagu võimalus töötada mitmele tööandjale korraga ja küllaltki vaba graafik. Seejärel halvad omadused töötaja seisukohast nagu õppimisvõimaluste vähenemine, sotsiaalne eraldatus ja karjäärivõimaluste puudumine. Järgmiseks eelised organisatsioonile – lihtsam värbamine, kulude vähenemine, produktiivsuse tõus (vaidleks vastu aga ju siis on). Lõpetuseks kuidas näeb välja protsess, et alustada kaugtööd ettevõttes ning millist ametikohta ja töötajat tohib üldse kaugtööle saata.
Müüdid ja reaalsused – Lükkab ümber 10 müüti kaugtööst, näiteks, et saab magada lõunani ning tegelikult tööd suurt tegema ei peagi… Üllatavana tuli müüt, et kodus töötades on vahendite tehniline tase parem kui tööjuures. Ise arvasin, et pigem just vastupidi.
Näited – Kaks näidet reaalselt tehtud kaugtöö projektidest. Esimene räägib perearstide nõuandetelefoni 1220 töötamisest, teine kõnekeskuse loomine ettevõttele Kuusamos. Esimene on pigem tarkvaralahendus, mis võimaldab perearstidel ka kodust lairiba internetiühendusega nõustada liinile helistanud abivajajaid. Oleks tahtnud juurde kommentaari kuidas perearstid ise asjast arvavad. Teine on pigem sotsiaaltöö korras Soomes Kuusamo linnas tehtud projekt, et mitte kaotada ära kvalifitseeritud telefonioperaatorite tööd.
Artiklid – 4 artiklit erinevatelt eesti väljaannetelt ja ajaveebidest -kuidas kaugtöötajad eiravad turvanõudeid, kuidas selliselt töötamiseks on tarvis raudset distsipliini ning kaks üldist kaugtööd tutvustavat ja sellest saadud kogemusi jagavat artiklit.
Natuke rohkem ootasin autorite isiklike kogemusi, eriti kuna tean, et vähemalt üks autoritest tegi hiljuti seoses spordiõnnetusega paar kuud tööd kodust. Kõige sisukama peatükk “inimeste kaughaldamine” oleks võinud jagada mitme alamlehe peale ning kuidagi selgemini struktuuri välja tuua. Nimetatud peatükk oligi vast kõige huvitavam. Viimasena toodud artiklid oleks võinud pigem olemasolevate peatükkide sisse näidetena kaasata. Kokkuvõttes oli grupitööd siiski hea lugeda ning sain ettekujutuse kaugtöö probleemidest ja arengust.
Õppejõuna paneksin tööle hinde 4.
